Tegelikult sündinud lugu ühe ettevõtte igapäevaelust:
Juhtivtöötaja helistab arvutimehele ja kärgib: “E-mail ei tööta!”
arvutimees: “Kuidas ei tööta?”
juhtivtöötaja: “Noh, kirjad ei tule kohale!”
arvutimees: “Kas te võrku sisse olete loginud?”
juhtivtöötaja: “Olen!”
arvutimees: “Ja ei tööta?”
juhtivtöötaja: “Ei tööta!”
Arvutimehike tuleb vaatama, veendub, et pole võrku logitud.
arvutimees: “Näidake, kuidas te võrku logite?”
Juhtivtöötaja sisestab oma kasutajanime, paroolivälja jätab täitmata, vajutab “OK”.
Programm tahab loomulikult ka parooli. Selle peale juhtivtöötaja vajutab “Cancel” ning teatab rõõmsalt, et ongi logitud!
arvutimees: “Peate ikka parooli ka panema!”
juhtivtöötaja: “Ei pea!”
arvutimees: “Peab ikka!”
juhtivtöötaja: “Ei saa panna, sest ei saa sisestada parooli!”
arvutimees: “Miks ei saa?”
juhtivtöötaja: “Sest nii kui tähti sisestan, tulevad tärnid! Kogu aeg tulevad tärnid, ei saa sisestada!”
arvutimees: “Peavadki tärnid tulema, sest vaadake, kui näiteks keegi teie seljataga seisab, siis ta ei näe, mis parooli te kirjutate!”
juhtivtöötaja mõtleb veidi ja hakkab siis kõva häälega naerma: “Nüüd te küll valetate – tärnid tulevad siis ka, kui keegi minu seljataga ei seisa!!!!!!!!!”